NO99 NO98 NO97 NO96 NO95 NO94.5 NO94 NO93.5 NO93 NO92.5 NO92 NO91 NO90 NO89.5 NO89 NO88 NO87 NO86.5 NO86 NO85.5 NO85 NO84 NO83.5 NO83 NO82.5 NO82 NO81.5 NO81 NO80.5 NO80 NO79 NO78.5 NO78 NO77.5 NO77 NO76.9 NO76.8 NO76.6 NO76 NO75 NO74 NO73 NO72 NO71 NO70.5 NO70 NO69 NO68 NO67 NO66.9 NO66.8 NO66.7 NO66 NO65 NO64.5 NO64 NO63 NO62 NO61 NO60 NO59,5 NO59 NO58 NO57 NO56 NO55 NO54 NO53,5 NO53 NO52,5 NO52 NO51 NO50 NO49 NO48 NO47 NO46,5 NO46 NO45 NO44
eng  /  esileht  /  login

Rasmus Kaljujärve aktsioon

 

Hendrik Kaljujärv, palun meenuta, milline oli see hetk, kust sai alguse mõte Rasmuse aktsiooni jaoks, ja milline oli Sinu reaktsioon Rasmuse tolle päeva mõtetele?
Rasmus mossitas ja turtsus teatri kohvikus. Pärast suitsunurgas katsusin delikaatselt selgusele jõuda, mis on ta halva enesetunde põhjustanud. No ja ta siis virises midagi sellist, et ei lähe kuidagi ja ei tea, mis teha ja ette võtta jne. Ma siis uurisin, et mida sa ei saa ja mida sa ei tea ja üldse – mida kuradit… Võta siis ette midagi, tee aktsioon, mis iganes, kõik võimalused ja tingimused on ju olemas.

Millega Sina põhjendad Rasmuse kriisi? On see kriis?
Ilmselt ikka on mingi kriis, olgugi et ma ei mõista täpselt, mis seda kriisi põhjustab. Inimene on terve, täiesti normaalsete parameetrite ja võimetega. Katus on pea kohal, sissetulek on, kõik võimalused on olemas. Nähtavat seletust tema piinadele ei ole. Eks see mingi pikemaajalisem neuroos ole. Paistab klassikalise lapsstaari sündroomina. Nooruses püünele, suur tähelend ja kõik sellega kaasnev, aga ühel hetkel see kõik kaob, haihtub – nagu poleks olnudki, muidugi jääb noorde hinge tühimik. Teater on seda tühimikku mingil määral alati täitnud, aga kauaks ikka? Ühel hetkel tõstad pea liiva alt välja ja avastad, et oled kõrbes, selle asemel et kuskile poole liikuma hakata, oma energiat otstarbekalt kasutada, hakkad hoopis juurdlema selle üle, et mis see siis tähendab, kus ma olen, miks ma siin olen, kes ma olen. Noh, ja eks nii süveneb muudkui, lisanduvad kõiksugu pahed, ei näe oma senises elus enam midagi inimväärset.

Helistasin täna Rasmusele. Tema grillis ema aias, seal olid ka Sina. See tundus tore hetk. Milles peitub Sinu arvates Rasmuse õnn?
Ega sellist asja tihti ette ei tule, et satume kõik kolmekesi nii kokku. Tore oli küll. Rasmus on õnnelik inimene. Arvaku ta ise mida tahes. Rasmus saab õnnelikuks siis, kui ta mõistab, et ta ongi juba õnnelik.

Mis oleks Sinu arvates parim, mida tänane aktsioon suudaks teha?
Parim oleks see, kui ta ületaks ennast, astuks oma kujutlusest välja. Saaks iseendast võitu ja näeks…Vaatamisest ei piisa…nägema peab.

PS! Oleks need okei küsimused?
Ma arvan, et jumala okei on. Mida muneda? Faking 30 ja ikka situb.