NO99 NO98 NO97 NO96 NO95 NO94.5 NO94 NO93.5 NO93 NO92.5 NO92 NO91 NO90 NO89.5 NO89 NO88 NO87 NO86.5 NO86 NO85.5 NO85 NO84 NO83.5 NO83 NO82.5 NO82 NO81.5 NO81 NO80.5 NO80 NO79 NO78.5 NO78 NO77.5 NO77 NO76.9 NO76.8 NO76.6 NO76 NO75 NO74 NO73 NO72 NO71 NO70.5 NO70 NO69 NO68 NO67 NO66.9 NO66.8 NO66.7 NO66 NO65 NO64.5 NO64 NO63 NO62 NO61 NO60 NO59,5 NO59 NO58 NO57 NO56 NO55 NO54 NO53,5 NO53 NO52,5 NO52 NO51 NO50 NO49 NO48 NO47 NO46,5 NO46 NO45 NO44
eng  /  esileht  /  login

Vabatrupp näitas meeleheite hiiglasi


Raske katsumustering tabab protagonisti, kes pärast ilmutust võtab nõuks Hävingu linnast lahkuda ning Taeva linna jõuda.

Tee viib aga läbi Masenduse mülka, üle Raskuste mäe, Kahtluse ja Alanduse, Tühisuse ja Edevuse laada. Ja kohtuda tuleb kummaliste tegelastega, kes püüavad katsumuste rajalt ära meelitada ning kiidavad lihtsama vastupanu teed.

John Bunyani “Palveränduri tee” oli omal ajal, 17. sajandil, üks mõjusamaid ja loetavamaid religioosseid kunstmuinasjutte, ja seda väga erinevates kristlaste ringkondades. Pajatades inimese eksirännakutest ja pääsemisest metafooride keeles, terava keele ja huumoriga, on lugu kummalisel kombel aktuaalne ka 21. sajandil. Vaja vaid head lavastajat, kes mõistaks puutepunkte võimendada. Ja Türnpu seda oskab. Kui Ott Sepa Inimene kohtub oma teel Silmakirjaliku või Lobamokaga, siis ei nõua kujutlusvõimelt eriti suurt vaeva jõuda äratundmiseni: nood Bunyani täheldatud inimtüübid pole kusagile kadunud. Lavastaja on targalt rõhunud püsivale ja universaalsele ning vürtsitanud seda kaasaegse ja kaduvaga, pannud teksti slängi, laenanud lauseid tänavafolkloorist ja meediakeelest. Ja Edevuse laat, kus vaid tõega kauplemisest ei taheta midagi kuulda, mõjub 21. sajandi kapitalismi ja turumajanduse metafoorina väga julgelt ja tugevalt.

Hea seltskond

Trupp on suures osas sama, kellega Türnpu juba mullu suvel Albu vallas südaööl teatrit tegi. Ka kunstnik Liina Tepandi lööb kaasa. Minimalistlike vahenditega mängitakse siingi, mõjuv on aga trupi vaim, silmanähtav usk sellesse, mida tehakse, ja usaldus lavastaja vastu. Kavalehelt võib lugeda, et tegu on No98 ja Sine Loco koostööga. Sine Loco (ilma kohata) on Türnpu projekt, millesse ta sügisel koondas kindla töökohata jäänud 21. lennu lõpetanud noored näitlejad. Tänaseks on mitu neist (Märt Avandi, Ott Sepp) leidnud endale koduteatri, kuid trupi ühine hingamine on säilinud, ehk isegi tugevamaks läinud. Kokkuvõttes üks meeldiv teatriõhtu, mis rõõmustab hea kokkumängu, sotsiaalse sõnumi, leidliku kunstnikutöö ja ootamatute lahendustega. Ilus eelkõige oma lihtsuses, kõnekas oma kujundlikkuses.


Margit Tõnson

Ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 16. märtsil 2006