NO99 NO98 NO97 NO96 NO95 NO94.5 NO94 NO93.5 NO93 NO92.5 NO92 NO91 NO90 NO89.5 NO89 NO88 NO87 NO86.5 NO86 NO85.5 NO85 NO84 NO83.5 NO83 NO82.5 NO82 NO81.5 NO81 NO80.5 NO80 NO79 NO78.5 NO78 NO77.5 NO77 NO76.9 NO76.8 NO76.6 NO76 NO75 NO74 NO73 NO72 NO71 NO70.5 NO70 NO69 NO68 NO67 NO66.9 NO66.8 NO66.7 NO66 NO65 NO64.5 NO64 NO63 NO62 NO61 NO60 NO59,5 NO59 NO58 NO57 NO56 NO55 NO54 NO53,5 NO53 NO52,5 NO52 NO51 NO50 NO49 NO48 NO47 NO46,5 NO46 NO45 NO44
eng  /  esileht  /  login

NO99 etendus valiti Wiener Festwocheni põhiprogrammi


Täna tehakse Viinis avalikuks suurfestivali Wiener Festwochen programm. Teiste lavastuste seas kuulub sinna ka NO99 teatri «Kuidas seletada pilte surnud jänesele».

NO99 kunstilise juhi Tiit Ojasoo sõnul on Wiener Festwochenile kutsumine teatri jaoks oluline sündmus. «Ühelt poolt oleme küll Festwochenil korra juba esinenud,» ütles Ojasoo, pidades silmas lavastuse «GEP» osalemist festivali kõrvalprogrammis 2008. aastal, «aga nüüdne valik tõestab, et lisaks n-ö värskele lihale on meie lavastustes näha ka tummisemat sisu.»
Wiener Festwochen on üks suuremaid festivale Euroopas. Alates 1951. aastast ollakse muutunud teedrajavaks teatrifestivaliks mitte ainult Euroopas, vaid ka laiemalt.

Oluline poliitiline sõnum
Igal aastal osaleb festivali teatrijaotuses umbes 40 lavastust üle kogu maailma, möödunud aastal nt 27 riigist ja viielt kontinendilt enam kui 180 000 inimesele (koos muusikalavastustega).
Festwochenil on näidatud teiste seas Ingmar Bergmani, Peter Brooki, Peter Sellarsi, Ariane Mnouchkine’i, Christoph Marthaleri, Frank Castorfi, Chris­toph Schlingensiefi, Peter Zadeki, Alvis Hermanise jt töid.
Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi lavastus «Kuidas seletada pilte surnud jänesele» ühendab festivali teatriosakonna peakuraatori Stefanie Carbi sõnul kaasaegse kunsti erinevaid vorme, liites neile poliitilise sõnumi, mis mõjub äärmiselt teravana mitte ainult Eesti kontekstis.
Ojasoo sõnul ongi lavastuse peateemaks see, et «on inimesed, kes teevad (kunsti), ja need, kes arvavad, et nad on kutsutud ja seatud seda suunama. Aga selline polaarsus on ilmselgelt laiema levikuga kui meie armas Maarjamaa, ja mõneti on vastasseis, kui nii võib öelda, paratamatu».
Festivali kataloogis kirjutab Stefan Schmidtke lavastuse tutvustuseks, et see on «monument Joseph Beuysi arusaamisele kunstist, mille südameks olev universaalne loovus peaks hõlmama tegelikkuse kõiki valdkondi – de facto seega ka Festwocheni külastajaid, olgu neiks poliitikud, vaesed või rikkad või mitte keegi mainituist».
NO99 on osalenud viimastel aastatel erinevate lavastustega rohkem kui 20 festivalil Saksamaal, Venemaal, Soomes, Šveitsis, Hollandis, Ungaris jm. Ka «Kuidas seletada...» on etendunud mitmes riigis, sh pälviti sügisel mainekal Baltiiski Domi festivalil Peterburis festivali direktsiooni preemia.
Ojasoo sõnul on selle lavastusega juhtunud Eestis nii, et enamik inimesi arvab selle kohta midagi juba enne, kui nad seda näinud on. «Välismaal selline kollane «ettehooldus» muidugi puudub, seega vaadatakse rohkem näitlejate performatiivsust, energiat, lavastuse struktuuri, teemat ja muid selliseid kriteeriume, mis ühe lavakunstiteose juures hindamist väärivad.»

Nagu esietendus
Kuigi «Kuidas seletada...» on saanud kutseid juba ka kevadeks, on iga külalisetendus lavastaja jaoks siiski nagu esietendus ning närvikulu suur. «Aga ma loodan, et oleme selleks ajaks juba piisavalt sedagi lavastust väljaspool Eestit mänginud ja suudame ennast Viini publiku jaoks õigesti häälestada,» ütles Ojasoo.
Vastuseks küsimusele, mida tema ja Semper lavastuses muudaksid, kui see esietenduks praegu, ütles Ojasoo: «Kaks korda samasse jõkke astuda ei saa, seega teeksime praegu juba hoopis uue lavastuse.
Lavastus muidugi ongi juba muutunud ja nagu teatris tavaliselt ikka juhtub, on lavastus läinud ladusamaks, improvisatsioonid lühemaks, arvan, et see on läinud pisut lihtsamaks – see on kindlasti asi, millega enne järgmisi etendusi peab tegelema.»
Järgmisel suvel toimuval festivalil osalevad teiste seas ka Robert Lepage’i, Peter Steini jpt uued tööd. Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi lavastus etendub kolm korda – 12., 13. ja 14. juunil – Viini kesklinnas asuvas muuseumikvartalis asuvas Halle Gs.

Heili Sibrits
Postimees.ee 11.12.2009 17:16