NO99 NO98 NO97 NO96 NO95 NO94.5 NO94 NO93.5 NO93 NO92.5 NO92 NO91 NO90 NO89.5 NO89 NO88 NO87 NO86.5 NO86 NO85.5 NO85 NO84 NO83.5 NO83 NO82.5 NO82 NO81.5 NO81 NO80.5 NO80 NO79 NO78.5 NO78 NO77.5 NO77 NO76.9 NO76.8 NO76.6 NO76 NO75 NO74 NO73 NO72 NO71 NO70.5 NO70 NO69 NO68 NO67 NO66.9 NO66.8 NO66.7 NO66 NO65 NO64.5 NO64 NO63 NO62 NO61 NO60 NO59,5 NO59 NO58 NO57 NO56 NO55 NO54 NO53,5 NO53 NO52,5 NO52 NO51 NO50 NO49 NO48 NO47 NO46,5 NO46 NO45 NO44
eng  /  esileht  /  login

Seto laulu’ pääliina tiatrih


RUNOLAULUD
Lavakunstikooli XXIV lennu lavakõne eksam
Juhendaja Anne Türnpuu
Konsultandid Õie Sarv ja Veljo Tormis

 

Ku’ Õiõ om mänguh, sis  võõdas kindlahe ka määnegi seto laul püüne pääl üles, mõtli ma’. A pääliina tudengi’ ja seto laul - no tuud numbrit tahasi nätä’!

Lätsi jo varahappa ar’ valmist,õt õkva edimäne rida haarta’ (koha numbrit olõ-õs piledi pääl märgit), õt midägi nägemäldä’ õga kuulmalda’ jääsi-i’. A rahvast oll tiatri kõik veerest veereni pitkom täüs, mõnõ’ istõ’ viil põrmadul patju pääl. Ja ma õkva kai ar’ tuu ka perrä, õt no määne s´oo publik ka küll om, kiä’ kas vai presvä’ saina’ laebast, õt õks tükkü kaia’ saasi’. Tull vällä, õt nõõrõbapuulnõ rahvas ja mõnõ’ tuntuba’ tiatriinõmisõ’ ummi latsõ ja kaaslaisiga.

Etendüs oll sis nii lavastõt, õt püünepääl oll vooriga õnnõ üts iistlaulja, a kuur sais pistü publiku viimädse ja kõgõ korgõba pingiria takah. Edimäne lugu oll Jõhvi kihelkunna «Luuminõ» - kuis maailm sündü.

Trumm nakas hilläkeiste pesmä, sis kõvõbahe, kõvõbahe ja iistütleja nakas umma luku kerimä, algusõh veiga madalalt ja hillä, midä edesipoolõ, tuud kõvõbast ja korgõbast laul läts. Ma tundsõ, kuis mu üle käve laulu joud ja nii ku eis’ olõsi tuu laulu seeh ja osasaaja. Ruumi stereofoonilinõ efekt tüüt veiga höste, õga säitsme meelega tunnõdi tuud laulu. Õga lugu oll umbõs 7 – 10 mintat pikk.

Tõõnõ lugu oll Vaivara kihelkunna «Kuldnaane».

A no jo kolmas ollegi seto «Tütär tege toonituld». Iistütlejä oll Liisa Pulk.

Lugu kõnõli tuust, õt kuis elli veli ja sõsar. Sõsar kuuli ar’ ja saat Toonõlast velele sõna ja nimä’ sai’ kokko, a’ tetä’ olõ-õs midägi ja veli pidi ütsindä tagasi tulõma. S´oo luu aigu tull mul kananahk iho pääle, ku iistüleja nakas vell´olõ ikulaulu laulma. Tä ikk’ sõno kummalõ põramanduh maah ja kuur laul ilma iistütlejäldä edesi.

S´oo oll ni võimas ja ma mõtli, õt kuis om võimalik, õt nuur tütarlats pääliinah nii pall´o höste seto olõmusõ vällä mäng. Täpselt nii ku Truba küläh kadonu 80-aastaganõ Sassi-naane. Ku kiä ar küläh kuuli, tä läts kopli pääle lehmä vaeldamma, sis nii kavva ja kõvast ikk sõno, õt mul väikesel tüdrokõsõl nakas nii pall´o hirmsa olla’, õt siiämaani pelgä surma. Võimas!

Neläs – Kuusalu «Imetegija». Viies- Kadrina «Müüdud neiu». Kuvvõs - Kadrina «Ristitud mets». Säitsmes – Kadrina «Suur härg». Katsas jalki seto «Põdõr põllult + Sandi’ söömäh.». Iistütlejä Hendrik Toompere noorõp.

S´oo oll kõigilõ tiidä’ ja tunt’ Põdralaul ja kõgõ võimsap, a veiga huvitavah seadõh. Olõ-õs õga ria takah tuud tšjubaritski- tšjuupsiki kaalinat. Hendriku seto kiil oll nii mahlanõ, iistütleminõ oll nii joulinõ, nii haarav ja laul niimuudu, õt oll sääne tunnõh nii ku eis’ olõsi laulnu’ üteh ja tahtnu’ plaksuta’ ja jalgu trampi’, a oll nii, õt pääle üttegi laulu plaksutõda-as ja tull järgminõ iistütlejä ja eelminõ läts tagasi koori mano.

Ütsäs oll jal’ Jõhvi kihelkunna «Ori taevas». Kümnes Kadrina kihelkunna «Härjad murtud». Ütetõistkümnes Petsere «Meri moro all» + «Vell´o viihädäh». Iistütlejä Kertu Moppel. Ka s´oo laul sai veiga mahlatsõlt ette kannõt ja ilmatu illos oll killõ ja käsi süäme pääle pandõh ütle, õt pääle s´ood etendüst, eloh edimäist vuuri tundsõ, ku illos om seto laul. Ma tiiä-äs timmä tehnädä vai kellele anda kumarus.

Hüä õnnõ pääle joudsõ ar uuta’ kats seto laulu iistütlejät Liisa ja Kertu. Näil võti sis ümbre kaala kinni ja ütli kõkõ sügäväbäst süämesopist tenosõna’ ja palsi ait´umma edesi üldä ka Anne Türnpulõ ja kolmandalõ iistütlejäle Hendrikulõ.

A Sarvõ Õiõ kutsi õkva Amarillo baari tsäiu juuma ja ütligi, õt mul ütsindä tulõ sõnost puudus, õt s´ood tunnõht edesi anda’.

Õiõlt sai ma õgalõ küsümüsele vastusõ. Tehnsi timmä 100 protsenti setost olõmisõ iist. Uma olõkiga ja keelega oll tä tudengidõlõ suurõst eeskujust, õt kõik tull nii höste vällä ku’ tull.

Ma’ või pääle s´ood etendüst kinnitä’ kavalehel olõvit sõnno: «Laulminõ om rännak ja mii’ tiä-äi määntsena mii’ säält tagasi jovva – ku üldse. Laulminõ and väe, laulminõ om vägi, lauljal piat vägi olõma. Laul om vägi.»

 

Karbi Valli
Ilmunud ajalehes Setomaa 6. aprill 2009, Nr. 7-8