NO99 NO98 NO97 NO96 NO95 NO94.5 NO94 NO93.5 NO93 NO92.5 NO92 NO91 NO90 NO89.5 NO89 NO88 NO87 NO86.5 NO86 NO85.5 NO85 NO84 NO83.5 NO83 NO82.5 NO82 NO81.5 NO81 NO80.5 NO80 NO79 NO78.5 NO78 NO77.5 NO77 NO76.9 NO76.8 NO76.6 NO76 NO75 NO74 NO73 NO72 NO71 NO70.5 NO70 NO69 NO68 NO67 NO66.9 NO66.8 NO66.7 NO66 NO65 NO64.5 NO64 NO63 NO62 NO61 NO60 NO59,5 NO59 NO58 NO57 NO56 NO55 NO54 NO53,5 NO53 NO52,5 NO52 NO51 NO50 NO49 NO48 NO47 NO46,5 NO46 NO45 NO44
eng  /  esileht  /  login

Juhatuse koosolek ilma juhatuseta


Kui NO99 oleks pannud Ansipi, Michali või Ligi laval ütlema sõnu, mida mainitud võimukandjad on viimastel nädalatel tegelikkuses lendu lasknud, oleks seda peetud kunstiliseks liialduseks.

Elu oma lõpmatus absurdsuses on andmas etendust, mis jääb dramaturgile püüdmatusse kõrgusse.

NO99 etendus “Reformierakonna juhatuse koosolek” andis kahtlemata edasi tegelikkust. Sest saalis istunud publik uskus, et nii oli ja on ja mitte ainult Reformierakonnas. Saalis ei viibinud Reformierakonna juhatuse liikmeid, kes oleksid saanud tormata seda usku kõigutama. Ja ega enam sõnadest piisagi! Etendusel oli kohal üks tuntud Randpere-nimeline erakondlane ja tema suur keha väljendas selgelt ebamugavust.

Aga miks oli etendusel sedavõrd hõredalt erakondlasi? Spindoktorite poolt väljatöötatud vastus vurritati avalikkuse ette Õhtulehes tolatseva Igor Gräzini kaudu: “Mul on väga kurb. Mulle öeldi, et nad ei taha, et ma sinna lähen.”

Huvitav. Siis, kui toimus “Ühtse Eesti Suurkogu” esimene lugemine, oli näiteks Rein Langi saalisviibimine ja käitumine lausa meediasündmus. Mis on siis vahepeal juhtunud?

Mööngem — “Suurkogul” oli vähe päris nimesid, aga “Juhatuse koosolekul” olid kõik nimed täiesti juhuslikult päris. NO99 meeskonna kannatus katkes, sest “Suurkogu” sõnum ei jõudnud kohale ja paukpadrunid vahetati päris lahingumoona vastu. Sellega võeti võimalus seletada, et see lugu tegelikult ei räägi meist, vaid hoopis nendest teistest.

Ajakirjanikuna saalis viibides tundsin ennast ebamugavalt, isegi süüdlasena. Oleme aastaid paljastanud ja kahtlustanud, aga ei midagi. Ainult seadusi, mis püüavad ahistada ajakirjandust, on üritatud karmistada. Teisalt — ehk olemegi endiselt, juba veerand sajandit, olukorras, kus loovinimesed peavad avalikkusele appi tulema, et Sõnumit võimendada.

Pärast etendust sattusin vestlema Tõnis Mäega. Ta ütles, et tunneb taas endas jõudu esitada kontsertidel laulu “Koit”, aga tunne on palju raskem kui 1988. aasta laulva revolutsiooni ajal.

Tänaseks on Reformierakond juba 17 päeva halva mängu juures head nägu teinud. Juba 17 päeva ei näe justiitsminister, et praeguses olukorras pole ta oma toolil ei usutav ega usaldusväärne.

Janek Luts
Eesti Ekspress, 7. juuni 2012